Pohl
Pohla kutsutakse rahvasuus suisa punaseks kullaks, sest tema säravad marjad on täis vitamiine ja mineraalaineid. Neis leidub peamiselt C-vitamiini ja kiudaineid, väikestes kogustes ka B-vitamiine, antioksüdante, karotiini ja magneesiumi, mis kõik need aitavad hoida immuunsust ja toetavad südame-veresoonkonna tervist. Rahvameditsiinis on pohli kasutatud organismi turgutamiseks, põletike leevendamiseks ja ainevahetuse soodustamiseks.
Eestlased armastavad pohli süüa eelkõige moosi kujul, kuid neist saab valmistada ka mahla ja želeed või kuivatada marju talviseks teevaruks. Samuti kasutatakse pohli koduveinide ja napsude tegemiseks. Üks lihtsamaid säilitamisviise on panna marjad lihtsalt vette – nii püsivad need jahedas keldris või sahvris mitu kuud. Ägeda maksa-, neeru- ja põiepõletiku korral tuleks pohlade söömist siiski vältida.
Pohlad kasvavad peamiselt poolvarjulistes männimetsades ja kuivemates rabaservades ning valmivad augusti lõpus või septembris. Neid tasub varuda nii tervise turgutamiseks kui ka talvisteks hoidisteks. Tänu suurele kiudainesisaldusele hoiavad pohlad seedimise korras ja toetavad ainevahetust. Kui oled kimpus kaalu tõusu, meeleolu languse, tavapärasest madalama energiataseme või seedeprobleemidega, võib üheks põhjuseks olla B-rühma vitamiinide puudus. Loe lähemalt, miks on B-rühma vitamiinid olulised.
